Retsept24

Mirtasapiin: milleks kasutatakse, annustamine ja kõrvaltoimed

Mirtasapiin on antidepressant, mida kasutatakse eelkõige depressiooni korral, millega käib kaasas unehäire või isu vähenemine. Eestis on see retseptiravim ning annuse ja ravi kestuse otsustab arst pärast seisundi hindamist. Ravim erineb paljudest teistest antidepressantidest oma rahustava toime ja isu suurendava mõju poolest, mis on osal patsientidest kasu ja teistel kõrvaltoime. Sellel lehel selgitame toimemehhanismi, kõrvaltoimeid ja seda, millal tuleb kohe arsti poole pöörduda. Ütleme ka otse välja, miks meie selle ravimi retsepti ei väljasta.

Mis ravim on mirtasapiin ja kuidas see toimib

Mirtasapiin mõjutab noradrenaliini ja serotoniini ülekannet teistmoodi kui SSRI rühma ravimid. Selle asemel et blokeerida vahendajaaine tagasihaaret, mõjutab see teatud retseptoreid ja suurendab nii mõlema vahendajaaine vabanemist. Lisaks blokeerib ravim histamiini retseptoreid, millest tuleb tuntud rahustav ja unisust tekitav toime.

See seletab ka ühte praktilist tähelepanekut: väiksema annuse korral võib unisus olla tugevam kui suurema annuse juures. Just seetõttu ei vali patsient annust ise loogika järgi, et vähem tähendab nõrgemat mõju.

Nagu teiste antidepressantide puhul, kujuneb mõju meeleolule nädalate jooksul. Uni ja isu võivad paraneda varem, meeleolu hiljem. Ravi tulemust ei hinnata mõne päeva järgi.

Mirtasapiin ei ole uinuti, kuigi seda ekslikult nii nimetatakse. Unehäire ainsa kaebusena ei ole antidepressandi määramise põhjus.

Millal mirtasapiini määratakse

Peamine näidustus on depressioon. Ravimit eelistatakse sageli siis, kui haigusega käib kaasas unetus, ärevus õhtuti või kaalulangus isu puudumise tõttu.

Otsus sõltub kogu kliinilisest pildist. Arst hindab kaebuste kestust ja raskusastet, varasemat ravikogemust, kaasuvaid haigusi ning teisi kasutatavaid ravimeid. Sama diagnoosi korral võib ühele patsiendile sobida mirtasapiin ja teisele mõni SSRI rühma ravim, millest oleme kirjutanud lehtedel /ravimid/sertraliin/ ja /ravimid/estsitalopraam/.

Enne ravimi alustamist välistatakse ka kehalised põhjused, mis võivad anda depressiooniga sarnase pildi, näiteks kilpnäärme alatalitlus või aneemia. Seepärast kuuluvad hindamise juurde sageli vereanalüüsid.

Ravimiravi ei ole ainus võimalus. Psühhoteraapia üksi või koos ravimiga on paljudel juhtudel põhjendatud valik ja seda arutatakse koos patsiendiga.

Annustamine ja ravi kestus

Mirtasapiini võetakse tavaliselt üks kord ööpäevas õhtul, sest rahustav toime on siis abiks, mitte takistuseks. Annuse ja manustamisaja määrab arst, seetõttu ei too me sellel lehel milligrammides soovitusi.

Ravi kestus ei piirdu ägeda perioodiga. Pärast seisundi paranemist jätkatakse ravi tavaliselt veel pikemat aega, et vähendada haiguse taastekke tõenäosust. Lõpetamise aja otsustab arst.

Ravimit ei tohi järsku ära jätta. Äkilise katkestamise järel võivad tekkida ärajätunähud, näiteks unehäired, ärevus, iiveldus ja pearinglus. Annust vähendatakse astmeliselt arsti juhendamisel.

Kui üks annus jäi võtmata, ei võeta järgmisel korral kahekordset annust. Korduva unustamise korral tasub rääkida arstiga, sest ebaregulaarne võtmine muudab ravivastuse hindamise ebatäpseks.

Kõrvaltoimed: unisus, isu ja kaalutõus

Kõige iseloomulikumad kõrvaltoimed on unisus, väsimus, isu suurenemine ja kehakaalu tõus. Osal patsientidest on need soovitud toimed, näiteks kui haigusega käis kaasas unetus ja kaalulangus. Teistel muutuvad need põhjuseks ravimit vahetada.

Sagedased on ka suukuivus, pearinglus, kõhukinnisus ja hommikune raskus ärkamisel. Suur osa neist leeveneb esimeste nädalate jooksul.

Ravi alguses ja iga annuse muutmise järel võib ärevus ajutiselt tugevneda ning tekkida või süveneda enesevigastamise ja enesetapumõtted, kõige märgatavamalt noorukitel ja noortel täiskasvanutel. Sel perioodil on vaja tihedamat kontakti arstiga ja lähedaste tähelepanu.

Unisuse tõttu tuleb ravi alguses olla ettevaatlik autojuhtimisel ja masinatega töötamisel, kuni on selge, kuidas ravim mõjub.

Isu suurenemine ja kaalutõus: mida sellega teha

Isu suurenemine on selle ravimi üks tuntumaid kõrvaltoimeid ja see ei ole ainult tahtejõu küsimus. Mõju tuleneb ravimi toimest, seepärast ei aita siin süütunne, vaid plaan.

Kõige rohkem aitab see, kui söögikorrad on ette planeeritud ja kodus on olemas toit, mida on mõistlik õhtul süüa. Kuna ravimit võetakse õhtul, koondub isu sageli just õhtusse ja öösel ärkamise aega.

Regulaarne liikumine ja kehakaalu jälgimine aitavad muutust varakult märgata. Kui kaal tõuseb kiiresti või kui see saab teile oluliseks põhjuseks ravi katkestada, rääkige sellest arstile. Sageli on lahenduseks ravimi vahetus, mitte ravist loobumine.

Ärge lõpetage ravi omal käel kaalutõusu tõttu. Depressiooni taasteke on tõsisem probleem kui kehakaaluga seotud kõrvaltoime ja mõlemat saab arstiga koos lahendada.

Harv, kuid ohtlik: vereloome häire

Mirtasapiini puhul on eraldi hoiatus vereloome pärssimise kohta, kus valgeliblede hulk võib langeda. See on harv, kuid tõsine kõrvaltoime, mille varajane märkamine on oluline.

Hoiatavad nähud on ootamatu palavik, kurguvalu, suulimaskesta haavandid, tugev nõrkus ja korduvad nakkused. Sellised kaebused ravi ajal ei ole tavaline külmetus, mida kodus välja kannatada.

Nende nähtude korral tuleb võtta ühendust arstiga ilma edasi lükkamata, et hinnata vereanalüüsi vajadust. Ravi jätkamise või katkestamise otsustab arst tulemuste põhjal, mitte patsient ise.

See on üks konkreetne põhjus, miks antidepressandi määramine ja jälgimine eeldab püsivat kontakti raviarstiga.

Koostoimed, alkohol ja rasedus

Mirtasapiini ei kombineerita MAO inhibiitoritega. Ettevaatust vajavad ka teised serotonergilised ravimid, sest kombinatsioonis suureneb serotoniini sündroomi risk. Rääkige arstile kõigist ravimitest ja toidulisanditest, sealhulgas käsimüügipreparaatidest nagu naistepuna.

Rahustava toime tõttu tugevneb mõju koos alkoholi, rahustite ja uinutitega. Alkohol ei ole ravi ajal soovitatav: see süvendab unisust, halvendab meeleolu ja raskendab ravivastuse hindamist.

Raseduse ja imetamise korral tehakse otsus individuaalselt, kaaludes ka ravimata depressiooni riski. Kui rasedus selgub ravi ajal, ei tohi ravimit omal käel ära jätta, vaid tuleb võtta ühendust arstiga.

Eakatel ja neeru- või maksahaigusega inimestel võib ravim organismist aeglasemalt väljuda, mistõttu arst kohandab annust.

Miks meie mirtasapiini retsepti ei väljasta

Ütleme selle otse välja: meie ei väljasta mirtasapiini ega ühegi teise antidepressandi retsepti ja me ei paku psühhiaatrilist ravi. See leht on hariv ega ole mõeldud ravimi tellimiseks.

Põhjus on sisuline. Selle ravimi juurde kuulub korduv jälgimine: enesetunde ja enesetapuriski hindamine ravi alguses, kehakaalu ja unisuse jälgimine ning valmisolek vereanalüüsiks, kui tekivad nakkusele viitavad nähud. Ühekordne vormi alusel tehtav kaughindamine seda jälgimist ei asenda.

Kui mirtasapiin on teile juba määratud ja ravim hakkab otsa saama, pöörduge ravi määranud arsti või oma perearsti poole. Alustage suhtlust varakult, sest ravi ei tohiks järsku katkeda. Sellest, kuidas retsept Eestis apteeki jõuab ja mille poolest erineb teises liikmesriigis välja kirjutatud retsept, kirjutame lehel /digiretsept/.

Kui seisund on järsult halvenenud või on tekkinud enesetapumõtted, ärge jääge ootama järgmist vastuvõtuaega. Pöörduge kohe arsti poole või helistage hädaabinumbril 112.

Kes selle lehe koostas

Sisu koostas ja vaatas meditsiiniliselt üle lek. Damian Wojno, Poolas registreeritud arst, PWZ nr 3211301, MEDINOW Sp. z o.o. Arstil ei ole Eesti tervishoiutöötajate registrisse kantud kutsetunnistust; ta tegutseb Poolas välja antud loa alusel.

Teenuse osutaja on MEDINOW Sp. z o.o. (Olsztyn, Poola). Me ei ole seotud Terviseameti, Ravimiameti ega Tervisekassaga.

See tekst on üldine teave ega asenda konkreetse patsiendi hindamist. Ravimi täpne info on pakendi infolehel ja Ravimiameti ravimiregistris. Ravi hindab ja jälgib alati arst koos patsiendiga.

Kas mirtasapiin on retseptiravim?

Jah, Eestis on mirtasapiin retseptiravim ja apteek ei väljasta seda ilma retseptita. Retsepti kirjutab arst pärast seisundi hindamist ning annuse valib ta individuaalselt. Meie mirtasapiini retsepti ei väljasta, sest me ei paku psühhiaatrilist ravi. Ravi alustamise või jätkamise osas pöörduge ravi määranud arsti või perearsti poole.

Kas mirtasapiin on uinuti?

Ei. Mirtasapiin on antidepressant, mille üks toimetest on rahustav ja unisust tekitav, kuid see ei tee sellest unerohtu. Unehäire ainsa kaebusena ei ole antidepressandi määramise põhjus ning püsiva unetuse taga võib olla muu põhjus, mis vajab uurimist. Ravimi valiku ja näidustuse otsustab arst pärast hindamist.

Kui kiiresti mirtasapiin toimib?

Uni ja isu võivad paraneda üsna varakult, kuid mõju meeleolule kujuneb nädalate jooksul. Just see erinevus tekitab segadust: inimene magab paremini, aga meeleolu ei ole veel muutunud. Ravi mõju hindab arst kogu pildi põhjal, mitte ühe sümptomi kaudu. Ravi katkestamist ei tohiks otsustada üksinda.

Millised kõrvaltoimed on kõige sagedasemad?

Kõige iseloomulikumad on unisus, väsimus, isu suurenemine ja kehakaalu tõus, samuti suukuivus ja pearinglus. Osa neist leeveneb esimeste nädalate jooksul, osa võib jääda püsima ja anda põhjuse ravi muuta. Eraldi tähelepanu vajavad ootamatu palavik, kurguvalu või suuhaavandid, mis vajavad kohest arsti hinnangut. Ravi alguses tuleb jälgida ka ärevuse ja enesetapumõtete võimalikku tugevnemist.

Kas mirtasapiini ajal võib alkoholi tarvitada?

Alkohol ei ole ravi ajal soovitatav, sest see tugevdab ravimi rahustavat toimet ja süvendab unisust. Lisaks halvendab alkohol meeleolu ja raskendab arstil hinnata, kas ravi toimib. Sama ettevaatus kehtib rahustite ja uinutite koosvõtmise kohta. Kui alkoholi tarvitamine on muutunud raskesti kontrollitavaks, rääkige sellest arstile, sest see mõjutab ravi valikut.